Meie ümber eksisteerib palja silmaga hoomamatu maailm - arvutu hulk kogu maakera aineteringluses osalevaid mikroorganisme. Olulisimatest võiks mainida süsiniku- ning lämmastikuringlust maakeral, milles fundamentaalseid etappe viivad läbi bakterid oma ainevahetuse käigus. Lisaks mõjule meid ümbritsevale keskkonnale, omavad need usinad väikesed tegelased olulist rolli ka meie kehas. Huvitav fakt, mida ka palju juba populaarteaduses on mainitud, on see, et meie soolestikus ning keha pinnal on rohkem bakterirakke, kui meil endil keha rakke. Siit jõuame inimese toitumise juurde ning meie soolestikus elutseva umbes trillioni bakterini, kes meid igapäevaselt toidu seedimisel ning keha kaitsmisel abistavad.
Meie soolestikus leiduv bakterite kooslus moodustab keerulise ökoloogilise süsteemi, mis on ühenduses nii meie keha kui ka välisfaktoritega. See kooslus moodustab umbes 80% meie immuunsüsteemist, kaitstes meid kahjulike sissetungijate eest ning aitab meil seedida toitu, mida meie enda keha ei ole võimeline lagundama. Lisaks mõjutavad soolestiku bakterid ka meie käitumist. Soolestiku mikrobioom on iga inimese puhul unikaalne meie väga erinevate elukeskkondade tõttu. Arvukad teadusuuringud on paljastanud väga suuri erinevusi kogu maailma lõikes ning ka erinevate vanusegruppide vahel.
Seda, milline mikrobioom kellelgi soolestikus leidub, mõjutavad mitmed asjaolud, nende hulgas näiteks keskkond, reisimine, inimese geneetika ning toitumine. Praeguseks on juba päris kindel, et toitumine on üks peamisi faktoreid, mis mõjutab seda, millisetele bakteritele meie soolestikus elada meeldib ning millistele mitte. Hetkel on USA-s käimas kodanikuteaduse projekt “American gut - the human food project”), milles osalevad umbes 40 teadlast ning mille vedajaks on antropoloogia taustaga teadlane Jeff Leach. Tema peamiseks motivaatoriks on tütre diabeet ning ta loodab leida soolestiku mikrobioomis võimaluse selle raviks. Mikrobioomi seostatakse mitmete haigustega, kuid kindel arusaam hetkel veel puudub. Paljulubavaks on kujunenud juba USA-s teostatav protseduur, mille abil viiakse haige inimese soolestikku terve inimese mikroobikooslus (väljaheide).
Terve inimese mikrobioomi siirdamisi kasutatakse viimase võimalusena, kuid igal inimesel on võimalik oma mikrobioom tugevana hoida, kui ta enda eest hoolt kannab ning oma toitumist jälgib. Nagu juba mainitud, omab toitumine mikrobioomile eriti tugevat mõju ning pikaajaline toitumise muutmine on selles osas eriti efektiivne. Nimetatud kodanikuteaduse projekti tulemused on näiteks paljastanud, et oluliselt mitmekesisem mikrobioom on inimestel, kes söövad vähemalt 30 eri taime päevas. Hetkel on enamusel maailma suurimatel riikidel ka juba oma mikrobioomi projektid, millega tulevikus meditsiini panustada. Samuti pakuvad ka eraettevõtted võimalust oma mikrobioomist ülevaadet saada ning hetkel avaldatud teaduse põhjal ka mõista, kes seal elavad. Mitmeid taolisi teenusepakkujaid leidub USA-s, kus turg ning ettevõtjad kohanduvad väga kiiresti uute tehnoloogiatega, kuid sarnase analüüsiga tegeleb ka Eesti oma ettevõte WellBiome, kes uusima teaduse ja tehnoloogia abil uurib, mida Sinu soolestikus elavad tegelased süüa tahaksid.
WellBiome asutajad ja töötajad jälgivad ka ise hoolega oma tervist ning toitumist ja on muuseas läbinud ka meeldiva suvise personaaltreeningu bootcampi koos Kristeliga :)
Teksti autor:
Liis Loorits - WellBiome kaasasutaja
VIITED:
American Gut - Human Food Project. http://humanfoodproject.com
Clemente, J. C., Ursell, L. K., Parfrey, L. W., Knight, R. The impact of the gut microbiota on human health: an integrative view. Cell 148, March 16, 2012
Francis, C. A., J., Beman, M., Kuypers, M. M. M. New processes and players in the nitrogen cycle: the microbial ecology of anaerobic and archaeal ammonia oxidation. The ISME Journal (2007) 1, 19–27
Jeff Leach - Reconnecting with our ancestral microbiome. https://www.youtube.com/watch?v=yY34qzDpESk
Xu, Z., Knight, R. Dietary effects on human gut microbiome diversity. British Journal of Nutrition (2015), 113, S1-S5
RSS Feed
