Kevadel lasin enda peal teha kehakaalu ohjeldamise geneetilise testi (KOGT).
Sain teada, et kehamassiindeksi (KMI) suurenemiseks mul erilist riski ei ole. Siit võib teha järelduse, et kui võtan kaalus juurde, ei saagi selles geene süüdistada.
Järgmise geeni uurimine andis teada, et pärilik eelsoodumus kaalutõusuks on siiski olemas - õnneks mitte kõrge vaid keskmine. Too geen näitab ka, et rasv kipub ladestuma vöökohale ning mängib rolli täiskõhutunde tekitamisel.
See, mis aga järgnevatel geenidel mulle öelda on, ei meeldi mulle sugugi. Lausa kaks geeni teavitavad mind suurest teist tüüpi diabeedi tekkimise riskist. Ennekõike võib diabeet avalduda siis, kui tekib ülekaal, seega tervislikust seisukohast vaadates on minu jaoks ülioluline lisakilodsid vältida! See teadmine on asi, mida tervisliku elustiili järgimisel motivaatorina kasutada!
Järgmiseks sain teadlikuks ühest geenist, mille poolt mulle antud info on mulle viimase poole aasta jooksul suureks abiks olnud. Ma julgen seda geeni terve geenitesti staariks nimetada. Nimetatud geen näitab, kui hästi minu keha toidust saadavat rasva omastab. Sain teada, et mu keha teeb seda imehästi - seega, ma pean rasvaste toitudega olema äärmiselt tagasihoidlik, kuna kohe kui rasvane toit minusse jõuab mõtleb mu keha: "Jee, rasv, ma tean, mis sellega teha, olen selle talletamiseks juba strateegilised piirkonnad välja valinud."
Loomulikult on rasvad pähklitest, õlidest, avokaadodest, oliividest ja kalast okei ning ei kuulu vältimisele. Sellegipoolest, milline suurepärane teadmine!
On olemas veel üks teine geen, mis näitab, et mind tuleks rasvasest eemale hoida. Nimelt, treenimisel ei põle minu kehas rasvad just kõige suurema efektiivsusega. Õnneks on veel üks teine geen, mis rasvade põletamisel rolli mängib ning sellel oli minu jaoks hoopis parem üllatus - too geen annab oma panuse sellesse, et mu rasvade põletus efektiivselt toimiks!
Ning nüüd minu lemmikgeen! Lemmikgeen ütleb: "Kristel, lase aga süsivesikutel heamaitsta! Need ei tee sulle midagi halba!" Säh sulle, Atkins!:)
Lisaks analüüsiti läbi veel üks kasulikku infot andev geen, mis näitab, kui suur kehaline aktiivsus minu puhul oluline on. Tuleb välja, et pean oma kaalu säilitamiseks olema üsna aktiivne. Parima geeniga inimesed saavad lubada omale vaid vähest liikumist, mina aga pean liikuma keskmiselt, soovituslikult 3-4 korda nädalas, kokku 6-9 tundi. See ei tähenda, et peaksin 9 tundi treeningsaalis higistama, vaid et peaksin liikuma igal võimalusel. Kehva geeniga inimestele soovitatakse liikuda aktiivselt üle 13 tunni nädalas.
Selliste teadmistega elan mina oma igapäevaelu pärast kehakaalu ohjeldamise geenitesti tegemist.
Sain teada, et kehamassiindeksi (KMI) suurenemiseks mul erilist riski ei ole. Siit võib teha järelduse, et kui võtan kaalus juurde, ei saagi selles geene süüdistada.
Järgmise geeni uurimine andis teada, et pärilik eelsoodumus kaalutõusuks on siiski olemas - õnneks mitte kõrge vaid keskmine. Too geen näitab ka, et rasv kipub ladestuma vöökohale ning mängib rolli täiskõhutunde tekitamisel.
See, mis aga järgnevatel geenidel mulle öelda on, ei meeldi mulle sugugi. Lausa kaks geeni teavitavad mind suurest teist tüüpi diabeedi tekkimise riskist. Ennekõike võib diabeet avalduda siis, kui tekib ülekaal, seega tervislikust seisukohast vaadates on minu jaoks ülioluline lisakilodsid vältida! See teadmine on asi, mida tervisliku elustiili järgimisel motivaatorina kasutada!
Järgmiseks sain teadlikuks ühest geenist, mille poolt mulle antud info on mulle viimase poole aasta jooksul suureks abiks olnud. Ma julgen seda geeni terve geenitesti staariks nimetada. Nimetatud geen näitab, kui hästi minu keha toidust saadavat rasva omastab. Sain teada, et mu keha teeb seda imehästi - seega, ma pean rasvaste toitudega olema äärmiselt tagasihoidlik, kuna kohe kui rasvane toit minusse jõuab mõtleb mu keha: "Jee, rasv, ma tean, mis sellega teha, olen selle talletamiseks juba strateegilised piirkonnad välja valinud."
Loomulikult on rasvad pähklitest, õlidest, avokaadodest, oliividest ja kalast okei ning ei kuulu vältimisele. Sellegipoolest, milline suurepärane teadmine!
On olemas veel üks teine geen, mis näitab, et mind tuleks rasvasest eemale hoida. Nimelt, treenimisel ei põle minu kehas rasvad just kõige suurema efektiivsusega. Õnneks on veel üks teine geen, mis rasvade põletamisel rolli mängib ning sellel oli minu jaoks hoopis parem üllatus - too geen annab oma panuse sellesse, et mu rasvade põletus efektiivselt toimiks!
Ning nüüd minu lemmikgeen! Lemmikgeen ütleb: "Kristel, lase aga süsivesikutel heamaitsta! Need ei tee sulle midagi halba!" Säh sulle, Atkins!:)
Lisaks analüüsiti läbi veel üks kasulikku infot andev geen, mis näitab, kui suur kehaline aktiivsus minu puhul oluline on. Tuleb välja, et pean oma kaalu säilitamiseks olema üsna aktiivne. Parima geeniga inimesed saavad lubada omale vaid vähest liikumist, mina aga pean liikuma keskmiselt, soovituslikult 3-4 korda nädalas, kokku 6-9 tundi. See ei tähenda, et peaksin 9 tundi treeningsaalis higistama, vaid et peaksin liikuma igal võimalusel. Kehva geeniga inimestele soovitatakse liikuda aktiivselt üle 13 tunni nädalas.
Selliste teadmistega elan mina oma igapäevaelu pärast kehakaalu ohjeldamise geenitesti tegemist.