Kui mina aastaid tagasi ringtreeningusse sattusin, jäin sellest kohe absoluutselt sõltuvusse. Olin kohal iga kord ning sättisin kõik oma muud trennid ja tegemised selle järgi. See ei olnud lihtne, oo ei, sugugi mitte. Kuid raskustest ning eneseületamisest tõusebki mingi veider ekstaas. Mäletan selgelt, kuidas treeningu lõpuminutitel kõhulihaste harjutusi pikalt järjest tehes võitlesin oma mõistusega: "Ma ju tegelikult suudan seda, ma ju tegelikult suudan seda!" Niimoodi vaidlesid omavahel mu pea ja keha. Mõnus, magus ja valus tahtejõu treening.
Nüüd on mul endal võimalus seda suurepärast treeningut teistele pakkuda ning seejuures näha, kuidas valatud higi on väga väike hind, mis tuleb maksta kehas toimuvate silmaga nähtavate muutuste ning füüsilise vastupidavuse saavutamise eest.
Täna oligi mul järjekorde Ring. Ükskõik kui vähe või palju meid trennis on, alati tekib seal kuidagi mõnus õhkkond, kõik ajavad vaikselt oma asja, pole ruumi ega aega hinnangutele (ei enda ega teiste inimeste suhtes). Arvan, et võin väita, et kõigil on pärast trenni rõõmus meel ja kerge tunne. Minul igatahes küll on nii!
Lõpuks sain kätte ka oma visiitkaardid.
Nüüd on mul endal võimalus seda suurepärast treeningut teistele pakkuda ning seejuures näha, kuidas valatud higi on väga väike hind, mis tuleb maksta kehas toimuvate silmaga nähtavate muutuste ning füüsilise vastupidavuse saavutamise eest.
Täna oligi mul järjekorde Ring. Ükskõik kui vähe või palju meid trennis on, alati tekib seal kuidagi mõnus õhkkond, kõik ajavad vaikselt oma asja, pole ruumi ega aega hinnangutele (ei enda ega teiste inimeste suhtes). Arvan, et võin väita, et kõigil on pärast trenni rõõmus meel ja kerge tunne. Minul igatahes küll on nii!
Lõpuks sain kätte ka oma visiitkaardid.
RSS Feed