Usun, et enamik meist on tundnud sügisel kasvavat söögi- ja magusaisu. Kätte on jõudnud aeg, mil suvised kerged söögid ja salatid ei rahulda meid enam täiel määral ning üha rohkem otsime jõudu toekamatest einetest. Lisame juurde veel pikad pimedad õhtud, mil trenniminemine ei tundugi enam nii ahvatlev (lisakilosid saab nüüd ka riietega peita) ja mille jooksul valime hoopis teleri ees mõnusasti istumise ja tee joomise (aga mis oleks tee joomine ilma küpsiste, kookide, kommide, krõpsudeta, eks?)
Järgnevat juttu ajendas mind kirjutama mu enda siiras mure oma muutuvate toitumisharjumuste pärast. See ei ole enam mingi uudis, et talvel tuleb kaalu veidi juurde ning julgen isegi väita, et see on normaalne - meie keha elab teatud rütmide järgi. Näiteks ööpäevaste rütmide uurijad on leidnud, mis kell on meie valutaluvus kõige suurem või millal teeme tööd kõige viljakamalt. Samamoodi annab meile elamisjuhiseid ette aastaaegade vaheldumine. Uurime siis pisut tagamaid.
Järgnevat juttu ajendas mind kirjutama mu enda siiras mure oma muutuvate toitumisharjumuste pärast. See ei ole enam mingi uudis, et talvel tuleb kaalu veidi juurde ning julgen isegi väita, et see on normaalne - meie keha elab teatud rütmide järgi. Näiteks ööpäevaste rütmide uurijad on leidnud, mis kell on meie valutaluvus kõige suurem või millal teeme tööd kõige viljakamalt. Samamoodi annab meile elamisjuhiseid ette aastaaegade vaheldumine. Uurime siis pisut tagamaid.
Miks me võtame sügisel/talvel kaalus juurde?
Külm?
Esimese asjana tuleb pähe, et jahedamate ilmadega on meil vaja hoida sooja ning rasvakihi kogumine võiks meid seejuures aidata. VALE! Liigsöömisega kaasnevad ülekilod tulevad valge rasvkoe arvelt. Valge rasvkude on meie jaoks tegelikult energiadepoo, mitte soojahoidja. Sooja annab pruun rasvkude, mis hoiab lapsi esimesel eluaastal külma eest ning mis hiljem asendub valge rasvkoega.
Nälg?
Mõeldes meie esivanemate peale, võib arvata, et talvine aeg tähendas neile potentsiaalset nälga. Kuna rasvkude on energiatagavara, siis sügisene rasvakogumine võis olla eluliselt tähtis talve üleelamiseks. Nii "programmeeriti" sügisene isutõus ka tulevaste põlvede jaoks kehasse sisse. Kes oleks arvanud, et tulevased põlved ei nälgigi talvel, vaid saavad pikkadel õhtutel telekast Family Guyd või Youtubest Lady Gagat vaadates mõnusasti šokolaadi, jäätist ja burksi mugida.
Erinev toiduvalik?
Suvesoojaga sööme kergemaid eineid ning meie koduaiad on täis head ja paremat vitamiiniderohket kraami. Usun, et paljud meist tunnevad külmal ja pimedal ajal energiataseme langust (mis võib viia selleni, et me ei viitsi lihtsalt süüa teha ning eelistame kiirtoitu) ning meeleolu langust (mis võib viia lohutussöömiseni). Lihtsuhkruid sisaldavad meeleoluparandajad hakkavad kõigutama meie veresuhkru taset järsult ja seega asendub pärast mõnusat kõhutäit tekkinud küllastustunne õige pea uue ja ehk isegi suurema näljaga.
Pimedus?
Valge aja vähenedes kasvab homooni melatoniin tootmine, mis osadel imetajatel viib söögiisu vähenemiseni, osadel suurenemiseni. Kes soovib veel lugeda hormoonide mõjust söögiisule - googeldage leptiini, melatoniini ja insuliini. Otsest põhjust, miks need hormoonid peaks meie söögiisu suurendama, ma tuvastada ei suutnud.
On leitud, et talvisel pimedal ajal tekkiv D-vitamiini puudus raskendab rasvast vabanemist ning soodustab selle kogunemist.
Vähene liikumine?
Külma ja pimedaga ei kutsu pargid meid jooksma ega jalutama ja ka spordiklubide külastajad hakkavad otsima üha enam vabandusi õhtul toast mitte välja minemiseks. Täna ma nägin reaalselt, kuidas üks auto supermarketi peaukse ees ootas, et keegi mõne ukselähedase parkimiskoha vabastaks ning autos olijad kõige väiksema liikumisvaevaga poodi astuda saaksid. Mul ei ole sõnu. Niisiis, kas liigume vähem kui suvel? Kindla peale!
Esimese asjana tuleb pähe, et jahedamate ilmadega on meil vaja hoida sooja ning rasvakihi kogumine võiks meid seejuures aidata. VALE! Liigsöömisega kaasnevad ülekilod tulevad valge rasvkoe arvelt. Valge rasvkude on meie jaoks tegelikult energiadepoo, mitte soojahoidja. Sooja annab pruun rasvkude, mis hoiab lapsi esimesel eluaastal külma eest ning mis hiljem asendub valge rasvkoega.
Nälg?
Mõeldes meie esivanemate peale, võib arvata, et talvine aeg tähendas neile potentsiaalset nälga. Kuna rasvkude on energiatagavara, siis sügisene rasvakogumine võis olla eluliselt tähtis talve üleelamiseks. Nii "programmeeriti" sügisene isutõus ka tulevaste põlvede jaoks kehasse sisse. Kes oleks arvanud, et tulevased põlved ei nälgigi talvel, vaid saavad pikkadel õhtutel telekast Family Guyd või Youtubest Lady Gagat vaadates mõnusasti šokolaadi, jäätist ja burksi mugida.
Erinev toiduvalik?
Suvesoojaga sööme kergemaid eineid ning meie koduaiad on täis head ja paremat vitamiiniderohket kraami. Usun, et paljud meist tunnevad külmal ja pimedal ajal energiataseme langust (mis võib viia selleni, et me ei viitsi lihtsalt süüa teha ning eelistame kiirtoitu) ning meeleolu langust (mis võib viia lohutussöömiseni). Lihtsuhkruid sisaldavad meeleoluparandajad hakkavad kõigutama meie veresuhkru taset järsult ja seega asendub pärast mõnusat kõhutäit tekkinud küllastustunne õige pea uue ja ehk isegi suurema näljaga.
Pimedus?
Valge aja vähenedes kasvab homooni melatoniin tootmine, mis osadel imetajatel viib söögiisu vähenemiseni, osadel suurenemiseni. Kes soovib veel lugeda hormoonide mõjust söögiisule - googeldage leptiini, melatoniini ja insuliini. Otsest põhjust, miks need hormoonid peaks meie söögiisu suurendama, ma tuvastada ei suutnud.
On leitud, et talvisel pimedal ajal tekkiv D-vitamiini puudus raskendab rasvast vabanemist ning soodustab selle kogunemist.
Vähene liikumine?
Külma ja pimedaga ei kutsu pargid meid jooksma ega jalutama ja ka spordiklubide külastajad hakkavad otsima üha enam vabandusi õhtul toast mitte välja minemiseks. Täna ma nägin reaalselt, kuidas üks auto supermarketi peaukse ees ootas, et keegi mõne ukselähedase parkimiskoha vabastaks ning autos olijad kõige väiksema liikumisvaevaga poodi astuda saaksid. Mul ei ole sõnu. Niisiis, kas liigume vähem kui suvel? Kindla peale!
7 nippi sügisese kaalutõusu vältimiseks
Eelnevast lähtudes, vaatame, mida saab teha selle vastu, et meie riided "järsku kõik pesus numbri võrra kokku tõmbuvad".
- Hoia meel selge ning pea meeles, et rasvkude ei kaitse sind külma eest - hoopis suurem lihasmass on see, mis meile sooja toodab. Seega, ära unusta lihastreeningut.
- Väldi rasvast ja magusat lohutustoitu, sest nüüd sa ju tead, et mida rohkem sa seda sööd, seda rohkem sa seda tahad (süüdista veresuhkru kõikumist!) Kui suudad need toidud mõneks ajaks kõrvale jätta, avastad, et see isu oligi täiesti mööduv nähtus.
- Pikenda oma suve (ning tõsta keha vitamiinide taset) sügavkülmas olevate marjadega.
- Hangi piisavalt D-vitamiini: söö kala, võta appi kalaõli või muu D-vitamiini allikas ning püüa õues veel viimaseid päikesekiiri. (Ise olen otsutanud teha läbi ka väikese valgusteraapia kuuri.)
- Sea oma meel lainele, et sa soovid end liigutada. Jõusaal, rühmatunnid, treenerid, sõbrad, kepikõnni kepid jm ootavad sind! Võta positiivse väljakutsena vastu trepid, kaugemale parkimine ning tööl wc-s käies salajased 10 kükki.
- Vaheta alkoholist tulevad kalorid tee positiivsete omaduste vastu (seejuures väldi tee kõrvale käivaid snäkke).
- Ära jäta söögikordade vahele pikemat aega kui 4 tundi (absoluutselt oluline ka igal teisel aastaajal).
RSS Feed
